Kaariese ravi

Hambakaariese ravi ehk karioloogiline ravi

 

Hambakaariese teke

Hambakaaries on nakkushaigus, mille alla kannatab ca 80% elanikkonnast ning seda tekitavad inimese suus elavate mikroobide kooslused ehk seal elutsev mikrofloora. Oma igapäevase toitumisega anname nendele mikroobidele eluks vajalikke toitaineid, mille lagundamisel toodavad nad happeid, mis kahjustavad hammast. Eriti hästi suudavad suuõõne mikroobid toituda suhkrust, seega ongi magusad toiduained kõige ohtlikumad kaariese tekke seisukohalt.

Hambaaugu tekkimiseks on vaja nelja samaaegselt olemas olevat tegurit:

  1. Hammast, millele pisikud saavad kinnituda,
  2. Kaariest tekitavaid mikroobe, ilma milleta hambaauke ei teki,
  3. Süsivesikuid ehk toitu, millest mikroobide tegevuse tagajärjel tekivad happed,
  4. Aega, et mikroobide tekitatud happed saaksid hambavaapa mõjutada. See tähendab, et mida tihedamini inimene sööb ja mida vähem ta hambaid toidujääkidest puhastab, seda kiiremini augud tekivad.

 

Hambakaariese ennetamine

▪ Kaariese ennetamisega tuleb alustada raseduse perioodil: käia hambaarsti juures  ja ravida karioossed hambad.

▪ Hoiduda tuleks imiku nakatamisest kaariest tekitavate mikroobidega st. mitte panna lutti või lusikat enne oma suhu.

▪ Alustada lapse hammaste pesemisega kohe peale piimahamba suhulõikumist.

▪ Kasutada lastele ettenähtud  fluorisisaldusega hambapastat.

▪ Lõikunud jäävhambad katta fluoori sisaldava laki-geeli või silandiga.

▪ Reguleerida söögiajad,  süüa küllaldaselt juurvilja, vältida „näksimist“ ja vältida liigselt maiustusi.

▪ Külastada hambaarsti kaks korda aastas.

 

Hambakaariese ravi

Mikroobide poolt põhjustatud lagundamise käigus hambakude mureneb, kaotab kinnituse ja  langeb välja. Selle järel tekib hambasse karioosne defekt ehk rahvakeeli hambauk. Kahjustus progresseerub kui õigeaegselt ei eemaldata kaarieset kahjustunud kude ja hammast ei plombeerita. Karioosne protsess algab esmalt emaili välispinnal valge või pruuni pigmenteerunud laiguna. Selles nn. laigustaadiumis on võimalik veel kaariese edasist  kulgu  pidurdada  e. protsess  stabiliseerida!  Laigustaadiumi kaariese ravi ei vaja preparatsiooni e. puurimist. Laigu raviks  kasutatakse fluori  sisaldavaid lakke ja geele, mida peitsitakse hamba kahjustunud  pinnale. Selliseid protseduure tuleb teha korduvalt, eriti lastele kui neil on  äsja suhu lõikunud jäävhambad. Oluline on  õigeaegne algava kaariese avastamine. Selleks on vajalik  lastel vähemalt kaks korda aasta ja täiskasvanutel üks kord aastas lasta kontrollida hambaid. ja teha vajalikke protseduure.

Kaariese ravi esimeseks etapiks on kahjustunud infitseerunud hambakoe täielik eemaldamine, millele järgneb tekkinud tühimiku ehk kaviteedi täitmine. Ravimata karioossed kahjustused võivad areneda edasi tõsisemateks probleemideks nagu hambapulbi põletikuks, mis võib edasisel kahjustuse arenemisel viia hamba kaotamiseni.

Smile

 

Hambanärvipõletik

Hambanärvipõletik tekib enamasti siis, kui hambakaaries on ravimata jäänud. Väikesest hambaaugust saab sügav auk, mille kaudu jõuavad põletikku põhjustavad mikroobid hambanärvini. Selline põletik võib kulgeda ägedalt (tugeva valuga) või krooniliselt (hammas eriti tunda ei annagi).

 

Hamba juuretipupõletik

Kui hambanärvipõletiku ajal sümptomeid ei ilmne ja hammas jääb ravimata, siis hambanärv kärbub ning mikroobid jõuavad läbi hambajuure tipuava hammast ümbritsevasse luukoesse. Tekib hamba juuretippu ümbritsevate kudede põletik. Ka selline põletik võib kulgeda ägedalt valuga või krooniliselt.
Kui hammas valutab tugevalt ning on lisaks ka hell kokkuhammustamisel või peale vajutamisel, võib olla põhjuseks äge hamba juuretipupõletik. Algul on valu pidev, tuikav ning on arusaadav, milline hammas valu põhjustab. Põletiku süvenedes läheb valu tugevamaks ja võib kiirguda ka naaberhammaste piirkonda. Ige hamba juuretipu piirkonnas on punetav ja turses. Igemele võib tekkida ka mädakolle (abstsess). Kaasneda võivad halb enesetunne ja palavik.
Krooniline hamba juuretipupõletik võib kulgeda ilma tuntavate vaevusteta. Valu selline põletik enamasti ei põhjusta. Mõningatel juhtudel võib aeg-ajalt tekkida igemele hamba juuretipu piirkonda uuris (fistel), millest eritub vähesel määral mäda. Sellise põletiku olemasolust saadakse teada röntgenpildilt nähtavate muutuste järgi ning see vajab ravi sõltumata sellest, kas hammas valutab või mitte. Eriti ohtlik on sellise pideva põletikukolde olemasolu organismis nendele inimestele, kes põevad südame-veresoonkonna haigusi või kellel on kunstliigeseid. Seetõttu tuleb käia regulaarselt hambaarsti juures hambaid kontrollimas ja hambaravi teostamas.
Mõnikord võib valu põhjuseks olla aga hoopis igemepõletik. Igemepõletiku teke on otseses seoses suuhügieeniga. Hambakatus olevad mikroobid ärritavad igemeid ning põhjustavad põletikku, punetust, veritsust, kihelust ja valu.